Uuringud näitavad, et hüpnosünnituse meetod aitab naistel turvalisemalt, rahulikumalt ja pehmemalt sünnitada. 

Hirm, stress ja pinge suurendavad valuaistinguid. Meditsiinidoktor Grantly Dick-Read kirjeldas hirmu-pinge-valu sündroomi 1920ndatel oma raamatus "Childbirth Without Fear" ja sellest ajast saadik on ämmaemandusteenuse pakkujad pannud tähele, et koolitamine ja stressiga toimetuleku strateegiad aitavad sünnitusvalusid tõhusalt vähendada.

​

Hüpnosünnituse tehnikate mõju kirjeldavad erinevad uuringud järgmiselt:

​

• vähem sünnituse kunstlikku stimuleerimist

• lühem sünnituse kestvus

• vähem sekkumisi ja keisrilõikeid 

• vähem enneaegseid ja alakaalulisi beebisid

• vähenenud või puuduv valutustamise vajadus

• emad ja beebid õnnelikumad ja rahulikumad

• kergem imetamine

• sünnijärgne depressioon olematu

• beebide kõrgemad APGAR hinded

• sünnitoetajad, ämmaemandad rahulolevamad

 

Hüpnoosi on valuravis edukalt kasutatud üle saja aasta, kuid see vajus analgeesia/anesteesia tulekuga unustuse hõlma. Aastate jooksul on tehtud mitmeid uuringuid hüpnoosi tõhususe kohta sünnitamisel. Nende uuringute metaanalüüs “Hypnosis for Pain Relief in Labour and Childbirth: A Systematic Review,” ilmus 2004. aastal ajakirjas British Journal of Anesthesia. Artiklis märgitakse, et

 

nimetatud analüüs kujutab endast kõige ulatuslikumat ülevaadet kaasaegsest kirjandusest, mis kajastab hüpnoosi kasutamist valu vaigistamiseks sünnituse ajal. Metaanalüüs näitab, et hüpnoos vähendab valuvaigistite kasutamise vajadust sünnitamise ajal. Lisaks võimalikule tuimastavale toimele, on olemas veel kolm täiendavat põhjust, miks hüpnoosi kasutamise korral võib valuvaigisti kasutamine sünnitusel väheneda. Esiteks annab hüpnoosi õpetamine patsientidele autonoomia ja parema enesekontrolli. Teiseks on suurem osa patsiente suutelised kasutama hüpnoosi lõdvestumiseks, mis vähendab ärevust, mis omakorda vähendab vajadust valuvaigistite järele. Viimasena võib farmakoloogiliste abivahendite kasutamise võimalik vähenemine sünnitusel, kus kasutatakse hüpnoosi, vähendada emaka hüperstimulatsiooni ja vajadust epiduraalanalgeesia järele.

 

Enesehüpnoosi kasutavad naised kogevad sünnitusega seotud valusid vähem; nii esimene kui ka teine sünnituse etapp on lühem; rohkem esineb spontaanseid sünnitusi; kasutatakse vähem valuvaigisteid ja sünnitegevust kiirendavaid aineid ning vastsündinute Apgar on keskmisest kõrgem.

 

HypnoBirthing meetod õpetab naistele emaka kokkutõmmete ajal kiiresti ja täielikult lõdvestuma ning kasutama visualiseerimist, et aidata emakakaelal avaneda ning beebil laskuda. Naistele ja sünnikaaslastele õpetatakse, et hirm ja pinge tekitavad organismis rohkem katehhoolamiine, mis omakorda põhjustavad organismi suuremat valutundlikkust sünnitusel. Visualiseerimise positiivset mõju peetakse sarnaseks sportlaste mentaalsetele ettekujutlustele, mida nad võistluseks valmistumisel kasutavad. Lisaks erinevate hingamistehnikate ja kujutluspiltide kasutamisele sünnitava naise tähelepanu juhtimiseks ebamugavustundelt eemale, võimaldab HypnoBirthing meetod naisel süvendatult keskenduda kogu sünniprotsessile. 

 

Seda meetodit kasutav naine ei maga sünnituse ajal ega ole teadvuseta. Ta suudab tähele panna sünnikaaslase ja teiste soovitusi. Seepärast on parem, kui valu ei mainita ning ravimeid ja protseduure kasutatakse võimalikult vähe. HypnoBirthing meetodit kasutavad naised paluvad ise valuvaigisteid, kui neil peaks vajadus tekkima.

 

HypnoBirthing meetod julgustab sünnitajat teises etapis lubama beebil laskuda ja „last alla hingama“ , hingates kuuldavalt välja kui „tekib tahtmine pressida“. HypnoBirthing meetod ei toeta Valsalva manöövrit ega pressimise alustamist enne, kui selleks tekib loomulik vajadus või on selleks selged meditsiinilised näidustused. Kui võrrelda olukorda, kus alustatakse „pressimisega“ nii pea, kui emakakael on täielikult avanenud, olukorraga, kui naisel lubatakse teises etapis rahulikult „alla hingata“ ja beebil laskuda, ei kaasne hiljutiste uuringute kohaselt sellega suuri riske, vaid see aitab naisel paremini sünnitada. Segamatu laskumise korral on beebidel vähem südamerütmiaeglustumist ja vere happelisust. Emade jaoks tähendab see lühemat „pressimist“ ja vähem väsimust. Kui ei ole tegemist eriolukorraga, siis hakkavad naised ise spontaanselt survet avaldama, kui loode on jõudnud sünnitusteedesse; üldiselt naised ootavad, kuni survetunne keha väljutusrefleksi tulemusel on jõudnud haripunkti ja aitavad siis kaasa hingamise ja väikeste, spontaansete pressidega. Peamine on lubada naisel oma keha kuulata ja toetada beebi sündi oma enesetunde järgi.

 

HypnoBirthing rõhutab, et eesmärk on tagada lapsele pehme ja turvaline sündimine. Lõdvestumine ning lapsele ja sünnitegevusele keskendumine võimaldab naisel jääda rahulikuks ja tunda end mugavalt. Kaaslane/kaaslased võivad aidata rahu säilitada muusika, maheda valguse, pehme puudutuse ja julgustavate sõnade abil. Samuti hoolitsevad nad selle eest, et sünnitaja söögi- ja joogivajadus oleks piisavalt kaetud. Sünnikaaslased on ema ja beebi eestkostjad, kui sekkumine peaks osutuma vajalikuks, ning nad aitavad sünnitajal teadlikke otsuseid teha.

 

Olenemata sellest, millise pöörde sünnitus võtta võib, on meie andmetel enamik paare oma sünnikogemusega väga rahul. Seda seetõttu, et nad on rahulikud ja lõdvestunud, nad suudavad teha teadlikke otsuseid, kui sekkumine peaks osutuma vajalikuks.

​